20 võtme meetodiga saab ettevõttes kontrollida, kui edukad ollakse parendustegevustes. Lihtne kvalitatiivne mõõdik, millega saab pildi nii üksikutest tegevustest kui ka ettevõtte erinevate osade arengust.
Meetod pärineb Jaapani LEAN-tootmise filosoofiast. See on oma tõhusust tõestanud, sh ka Eesti ettevõtetes. Nefab Eesti on suutnud selle meetodi abil kokkuhoida niivõrd palju tootmispinda, et sellele oli võimalik paigutada uus tootmisüksus. Teisisõnu oli võimalik ehitamata jätta uus tootmiskompleks ja hoida kokku miljoneid eurosid. Nefabi kogemusest saab lugeda SIIT.
Meetod põhineb 20 erineva teema kohta koostatud küsimustikel. Seega ei pea hindama kogu ettevõtet üldiselt, vaid on valida, millise tegevuse arengu kohta on hinnangut vaja. 20 võtme süsteem ongi ülesehitatud põhimõttel, et hindama peab vaid valdkondi, mille kohta on oluline saada infot arengukiiruse kohta ning võimalik on hinnata ka ainult ettevõtte teatud osi – kindlaid osakondi, tooteliini, tehast vms.
Hinnatavad teemad 20 võtme meetodis
Tööde lihtsustamine läbi korra ja puhtuse
Eesmärkide struktureerimine ja ühtlustamine
Töötamine parendusgruppidega
Varude vähendamine
Seadistamise kiirendamine
Protsesside analüüsimine ja parendamine
Protsesside kujundamine kontrollivabaks
Protsesside sidumine
Hoolduse muutmine efektiivseks
Distsipliini hoidmine töökohal
Kvaliteedi loomine ja kindlustamine
Tarnijate sidumine ja arendamine
Kadude vähendamine
Parendustegevuste algatamine
Tööliste mitmekülgne kvalifitseerimine
Tellimuste planeerimine ja juhtimine
Efektiivsuse tõstmine ja juhtimine
Infotehnoloogia eesmärgipärane kasutuselevõtmine
Energia ja materjali kokkuhoidmine
Tehnoloogia ja ettevõtte Know-How kindlustamine
Iga võtme kohta on küsimustik 25 küsimusest, milledele tuleb anda hinnangulised vastused. Esimene olukorra mõõtmine tehakse tavaliselt enne parendustegevustega alustamist. Seeläbi saame esmase indikatsiooni, millised tegevused parendamist vajavad. Seejärel algavad parendustegevused. Mingi aja möödudes mõõdame uuesti, kasutades samu võtmeid. Kahel mõõtmisel saadud hinnanguid kujutatakse radargraafikul.
Graafikult näeme esimese ja teise mõõtmise vahet, ehk visuaalselt on hästi nähtav, millistes teemades on olnud areng kõige parem ja kus peaks muutma parendustegevusi intensiivsemaks.
20 võtme meetod ei ütle, mismoodi midagi tegema peab, kuid pakub välja valdkonnad, mis vajavad järelaitamist. Ettevõtete kogemused on näidanud, et see on väga tõhus meetod kulusäästliku juhtimise läbiviimiseks.
Praeguses kriisis on palju teadmatust, eelkõige tuleviku osas, milline võib olla kriisi edasine areng. Ometigi on ka praeguses hetkes vaadatuna tööstusettevõtete ees seisvatele probleemidele olemas erinevad valikud lahendusteks.
Olen kriisi osas tööstuses veidi optimistlikum üldisest seisukohast. Minu arvamus on, mida kinnitavad ka vestlused tootmisettevõtete juhtidega, et praegune majanduskriis on pandeemia tagajärg, ehk tegemist ei ole klassikalise majanduskriisiga. Tavapärases majanduskriisis kuivab nõudlus kokku, kuid seda tegelikult täna juhtunud ei ole. Tänane nõudluse vähenemine on otseselt seotud pandeemiast tingitud inimeste isolatsiooniga, milles on olnud nii tarbijad kui ka tööjõud. Kus isolatsioon inimeste tarbimisvajadusi vähem mõjutab, on eeldused majanduse taastumisele suhteliselt head.
Vaatamata pandeemia kulgemise ennustamatusele peavad ettevõtted jätkama tavapärast tegevust. On raske öelda kas ja millal tuleb „uus laine“ ja mille poolest see erineb „eelmisest lainest“. Kuid võib tõdeda, et paljud tööstusettevõtted on ka tänases olukorras säilitanud tavapärase töörütmi, jälgides samal ajal kõiki töötajate tervishoiuga seotud nõudmisi. Majandustegevuse seisukohalt ongi olulised ikka endised tegutsemispõhimõtted. Kas „uus laine“ põhjustab uue ja veel sügavama majanduslanguse või pikendab olemasolevat majanduslangust ja sellest väljatulekut on nagunii väga raske ennustada.
Ennustada võib, et välisturgudele suunatud tegevusega ettevõtted on sügisel probleemi ees. Pikas perspektiivis saab soovitada vaadata üle ettevõtte visioonid ja strateegilised eesmärgid. Majanduslanguse tingimustes on raske täita tulude kasvatamise eesmärke. Sellised strateegilised eesmärguid tuleb ümber vaadata ja keskenduda pigem strateegiale, mille keskpunktis on väärtust loovate protsesside tõhususe tõstmine. See toob omakorda kaasa muutused tootmise eesmärkides, mis on seotud kuluefektiivsusega ja tootmisprotsesside tõhususe tõstmisega läbi kulusäästliku tootmise põhimõtete. Tootmise korraldamisel ja tootmistegevuse planeerimisel on oluline üle vaadata ettevõtte tegevuseks vajalikud kriitilised ressursid, nende saadavus ja kasutatavus. Põhimõte on lihtne, kui turul nõudlus väheneb, siis on kaks võimalust: kas suurendad turunõudlust, mis majanduskriisi tingimustes on keeruline, või vähendad ettevõtte tootmistegevust. Seda nimetatakse ka paindlikkuseks pikas perspektiivis, ehk võimekuseks paindlikult reageerida turu muutustele (sealhulgas ka majanduskriisidele).
Paindlikkust peab vaatama nii ressursside, materjalide kui ka tööjõu aspektist.
Ressursside osas on muude kasutatavate ressursside kõrval kindlasti esmatähtsad seadmed ja nende koormatus. Kogemused on näidanud, et majanduskriisi tingimustes on võimalikud kaks lahendusteed.
Tootmisseadmete kasutamise intensiivsuse vähendamine – sõltuvalt ettevõtte tegevuse spetsiifikast ja tööde organiseerimisest tuleb kõne alla töövahetuste vähendamine või seadmete töökiiruse piiramine, kus on see võimalik.
Pakkuda turule uusi tooteid ja teenuseid, mis kasutavad olemasolevate seadmete veel kasutamata tehnoloogilisi võimalusi.
Teine oluline küsimus on tööjõud ja selle saadavus. Tänane olukord sunnib ettevõtteid olema paindlikud. Seda on võimalik teostada kahel viisil.
Tööjõu vähendamine – annab küll kohese kulude kokkuhoiu, kuid on seotud riskiga kaotada kvalifitseeritud ja kogemustega tööjõudu. Kui nõudlus taastub, siis tuleb see ressurss uuesti tööjõuturult leida.
Tuleviku tootmisvajadustega arvestades tööjõu säilitamine, mida tehakse töötajate tööaja lühendamise ja teiste meetmete abil. See lähenemine kulusid kokku ei hoia, kuid loob ettevõttele paremad eeldused kriisist väljumiseks.
Tootmiseks vajalike materjalide ja komponentide sisseostul peab ettevõte mõtlema, kuidas kriisiga kaasnevaid varustuse riske maandada. Lahendama peab kaks probleemide ringi.
Tarneajad – seoses piirangutega võivad materjalide tarneajad oluliselt pikeneda. Üks võimalik lahendus on kindlusvarude suurendamine. See omakorda tõstab küll ladustamisega seotud kulusid, kuid konkureerivaks kuluks on rahuldamata nõudlus, mis praeguses olukorras on eriti oluline.
Majanduskriisi tingimustes kujuneb tarneahelas üldiseks probleemiks tarnekoguste vähenemine, mis on seotud tarnijate tootmis- ja tarnevõimekusega. Riskide maandamiseks saab soovitada ettevõttel lisaks kindlusvarude loomisele ka alternatiivsete tarnijate leidmist.
Majanduskriisis on oluline ka toote ja tehnoloogia arendamine. Igati põhjendatud on lähenemine, et praegune aeg tuleb kasutada ettevõtte tooteportfelli ja tootmispotentsiaali korrastamiseks ning arendamiseks. Selleks saab kasutada protsesside digitaliseerimist või nende korrastamist tõhususe tõstmise ja raiskamiste kõrvaldamisega. Paraku näitavad varasemad kogemused, et kulude kokkuhoidu alustatakse sageli just ettevõtte tuleviku arengu arvelt. Siin tuleb kasuks ettevõtte pikaajaliste eesmärkide ülevaatamine.
Eelpool loetletu ongi olulisemad soovitused tootmise juhtimiseks praeguse majanduskriisi ajal. Oluline on kokku leppida eesmärkides nii strateegilisel, taktikalisel kui ka operatiivsel tasandil. Nendest eesmärkidest lähtuvalt tegutsedes säilitate paindlikkuse ja tõstate protsesside toimimise tõhusust.
LEAN on ajakohane ka täna. Kui üha enam tuleb toota väikeseeriates ning konkurentsis püsimiseks tuleb leida üles raiskamised ja võimalused tootmise muutmiseks efektiivsemaks, siis on õige koht LEAN juhtimise ideedeks.
Jaak Lavin on tootmisvaldkonna konsultant ja koolitaja, Sten Vinogradov praktik, kelle igapäevatöö on juhtida regionaalseid pideva parenduse arendusi üheksas tootmisüksuses kuues erinevas riigis. Neid mõlemaid ühendab pikaajaline kokkupuude ja sügavad teadmised LEAN kontseptsioonist. Nad on veendunud, et LEAN meetodid on aktuaalsed ka tänases tootmises ning saadav kasu on otseselt rahas mõõdetav.
Kas LEAN on endiselt aktuaalne tänastes ärimudelites? Kuidas vastata skeptikutele, et LEAN on enda aja ära elanud?
Jaak Lavin: Toodete individualiseerimine läbi globaalsete klientide eelistuste, teiste valdkondade nõudmised (nt masinatööstus, projektipõhine tootmine) või tootmine väikeettevõttes jätavad toodete seeriad üha väiksemaks. Siit tekibki küsimus, kas kulusäästliku tootmise kulueelised on kasutatavad ka väikeseeria- või üksiktootmises?
Väikeseeria tootmises ei ole võimalik kõike nii täpselt ette planeerida kui suurseeriatootmises, kuna suurt planeerimise mahtu (kulu) ei saa amortiseerida läbi suurte tootmiskoguste. See tähendab, et väiketootmises jääb rohkem kvaliteedi ja tähtaegadega seotud vastutust tootmisele. Selle eeldus on aga kvalifitseeritud töötajad, kes omavad mitmekülgset väljaõpet, on multifunktsionaalsed. LEAN juhtimise ideed on ülekantavad väikeseeria- ja üksiktootmisele: madal hierarhia ja grupitöö põhimõtted, eesmärgistatus, raiskamise vältimine, rotatsioon, kaudsed ideed.
Sten Vinogradov: Kui viimastel aastatel on suurimaks väljakutseks Eesti
tootmisettevõtetele olnud kapatsiteedi ja tootmismahu suurendamine, siis nüüd
näeme üha enam selle trendi pöördumist. Tõusvad tööjõukulud ja muutused
Skandinaavia eksportturgude nõudluses toovad üha enam tähelepanu alla
raiskamiste vähendamise ja tootmise efektiivistamise. LEAN meetodite
rakendamine saab olema kindlasti üks olulisemaid konkurentsieeliseid tulevastel
perioodidel.
Millised on Eesti tööstusettevõtete peamised probleemid LEAN põhimõtete rakendamisel?
Jaak Lavin: LEANi kasutuselevõtmisega seotud probleemid võib jagada kaheks. Esiteks põhjused, miks LEANi ei taheta rakendada. Sinna alla võib tuua põhjendused:
hea, et protsess üldse toimib;
standardprotsessi, mis tööplaanis dokumenteeritud, ei tohi muuta;
on tähtsamatki teha,
protsess ei ole ju nii halb, et peaksime seda hakkama muutma;
kui töötab, siis ei tohi puutuda!
Teised põhjused tulevad LEAN põhimõtete
juurutamisest:
puudulikud on teadmised LEAN juhtimise põhimõttest ja nende rakendamisest;
puudub juhtkonna tugi ja eestvedamine;
protsesside tundmine on puudulik;
puuduvad ressursid LEAN parendusprojektide läbiviimiseks.
Sten Vinogradov: LEAN rakendamisel on peamine probleem muudatuste juhtimine. Tihti
nähakse LEAN tööriistu kui eraldiseisvaid algatusi – teeme korra ära ja siis
unustame. Võtmetähtsusega on aga järjepidev kommunikatsioon ja sõnade järgi tegutsemine
kõikidel juhtimistasanditel. Juhid peavad mõistma LEANi eesmärki ning panustama
nii ressursi kui ka oma enda ajaga, et toetada LEAN põhimõtete rakendamist.
Kas LEAN põhimõtete rakendamisest tõusev tulu on mõõdetav rahas?
Jaak Lavin:
Tootmistegevus ei saa mõjutada müügitulu, seega peab tootmine keskenduma kasude
hindamisele läbi kulude kokkuhoiu. Lisaks otseste kulude kokkuhoiule
(tööjõukulud, varudega seotud kulud, seadmete hoolduse ja remondi kulud,
juhtimiskulud) tuleb hinnata ka kaudseid tulusid (paremini organiseeritud ja
paindlikum tootmine, kiirem reageerimine kliendi vajadustele, töötajate kõrgem
oskuste tase).
Sten Vinogradov: LEAN meetodite rakendamisel on kindlasti otsene rahaline mõju – vähema
tööajaga on võimalik toota rohkem ning tarnida kliendile tooted lühema
läbimineku ajaga.
Milliseid mõõdikuid peab juht jälgima, et ta saaks aru ettevõttes toimuvast raiskamisest?
Jaak Lavin:
Lisaks eelpool toodud rahalistele mõõdikutele on olulised ajaga seotud
mõõdikud. Kliendi jaoks olulised mõõdikud on tarneaeg ja tarnekindlus.
Ettevõtte väärtuse loomise protsessi tõhususe hindamiseks on oluline jälgida
aega, mis kulub väärtust mittelisavatele tegevustele.
Sten Vinogradov: Hea esmane indikatsioon on planeeritud materjali ja tööjõukulude
efektiivsus, ehk standard vs tegelik kulu.
Milliste LEAN tööriistadega saame raiskamist vähendada?
Jaak Lavin:
LEAN tootmises erinevate meetodite ja mudelite kasutamine raiskamise
kõrvaldamiseks sõltub suurel määral raiskamise liigist ja põhjustest. Seega on
oluline enne raiskamise kõrvaldama hakkamist aru saada, mis on raiskamiste
põhjus. See aitab valida õige tööriista.
Sten Vinogradov: Tööriistu on mitmeid. Tähtis on leida igale probleemile vastav
tööriist ja viia lõpuni selle rakendamine. SMED analüüs on ideaalne tööriist
toote vahetusaegade vähendamiseks ja tootmisvõimsuse suurendamiseks. Liigse
liikumise ja liigutamise vähendamiseks on väga hea ja lihtne tööriist Spageti
diagramm.
Mida LEAN tööriistade kasutuselevõtmine kõige enam nõuab – raha, teadmisi, aega, inimeste kaasamist?
Jaak Lavin:
Kõik loetletud aspektid on olulised. Kindlasti on oluline juhtkonna pühendumus
ja eestvedamine. Teiseks on olulised teadmised LEAN filosoofiast, kasutatavate
mudelite ja meetodite tundmine ning sinna juurde ka meeskonnatöö. Kõik see
vajab aega, mis kulub nende protsesside läbiviimiseks ja pidevaks
edasiarendamiseks ettevõttes.
Sten Vinogradov: Võtmetegur on kindlasti inimeste kaasamine ning nende järjepidev
toetamine kogu protsessi käigus.
Seega, kellele on kindlasti vajalik LEAN Akadeemias osalemine, et ettevõttes sujuks LEAN protsesside arendamine?
Sten Vinogradov:
Kindlasti peaksid koolitusele tulema inimesed, kes hakkavad või juba omavad
ettevõttes LEANi ja muude pideva parenduse tegevuste juurutamisel eestvedaja ja
rakendaja rolli. LEAN Akadeemias peaksid siis osalema pideva parenduse
spetsialistid ja juhid, tootmisjuhid ja protsessiinsenerid, aga miks mitte ka
ettevõtte juhid.
Jaak Lavin: Akadeemias osalemist soovitan neile, kes on kuulnud erinevatel koolitustel, konverentsidel või lugenud ise LEAN tootmise põhimõtetest, kuid kellel puudub nende põhimõtete kasutuselevõtmise praktiline kogemus. Teine koolituse sihtgrupp on ettevõtted, kus LEAN juhtimise põhimõtted on küll teadvustatud, kuid nende praktiline rakendamine on takerdunud. Kolmandaks on oodatud ka inimesed, kelle ettevõtetes on LEAN põhimõtted juba edukalt juurutatud ja kes edasiliikumiseks soovivad saada praktilisi kogemusi ja näpunäiteid otse praktikutelt.
PANE TÄHELE
Koolitajate Jaak Lavini ja Sten Vinogradovi lubadused LEAN Akadeemias osalejale
LEAN Akadeemias saate:
1) põhjaliku arusaama LEAN teooriast– struktureeritud teadmised LEAN juhtimise põhimõtetest ja nende kasutamise vajalikkusest;
2) juhised, kuidas LEAN meetodeid rakendada – oskus kasutada õpitud meetodeid ja mudeleid iseseisvalt ja neid ettevõttes juurutada;
3) nägemuse LEANi kasutamise tulemustest– LEAN põhimõtete kasutuselevõtmisel ettevõttes tekib mõõdetav kasu.
Vaata LEAN Akadeemia programmi kohta lähemalt SIIT. Akadeemia alustab 7. novembril 2019.
Eesti üks suurimaid tootmisettevõtteid Ensto Ensek viis Tallinna tehases ellu protsessiparendusprojekti, mille tulemusena hoidis ettevõte kuludelt kokku 250 000 eurot. Äsja toimunud Tööstuslahenduste aastakonverentsil rääkis Ensto Tallinna tehase tootmisjuht Villem Pomerants projekti edu võtmeteguritest.
Kõik tootmisettevõtted pööravad tänapäeval suurt tähelepanu tootmisprotsesside efektiivsusele. Ensto Tallinna tehase tootmisjuht Villem Pomerantsi sõnul on Ensto Ensek aastaid süstemaatiliselt tegelenud kvaliteedi- ja protsesside juhtimisega. “Oleme Eestis nende tootmisettevõtete seas, kus on kõige pikemaajalisemalt ja süsteemsemalt juurutatud lean juhtimissüsteem. Samuti on Enstos käibel 5S heakorrasüsteem, tarnetejuhtimissüsteem PULL ja muud OPEX tööriistad. Oleme jaganud enda kogemusi paljude teiste ettevõtete, kvaliteedijuhtimise organisatsioonide ja ka tudengitega, kellele pakuvad suurt huvi meie tootmine, tööpõhimõtted ja tegevused ressursitõhususe ja keskkonnajuhtimise valdkonnas,” rääkis Pomerants.
Pomerantsi sõnul võeti Ensto Tallinna tehases konkreetne eesmärk suurendada aasta jooksul oluliselt tootmisprotsesside efektiivsust. “Prognoosisime, et suudame nii säästa 250 000 eurot. Eesmärk oli ambitsioonikas, sest plaanisime luua ettevõttele märkimisväärse säästu vaid protsessijuhtimise parendamise teel. Projekti läbiviimiseks ei kaasatud täiendavat tööjõudu ega tehtud investeeringuid uutesse tehnilistesse lahendustesse,” kirjeldas Pomerants väljakutset.
Selgelt sõnastatud fookus ja töötajate kaasamine
Pomerantsi sõnul on tegemist hea näitega, kuidas oskuslik protsessijuhtimine saab oluliselt mõjutada ettevõtte majandustulemusi. “Üks oluline edutegur oli selgelt sõnastatud fookus, tänu millele leidsime tootmisprotsessis need osad, mille parendamine tekitas kõige suurema efekti. Oluline oli ka kogu tehase kaasamine, kõik töötajad juhtidest operaatoriteni olid teadlikud eesmärgist ja andsid enda panuse,” rääkis Pomerants. Pomerantsi sõnul aitas eesmärgi saavutamisele kaasa töötajate koolitamine ja boonuse sidumine projekti eesmärgiga.
Edu võti – protsessid, planeerimine, seadistamine ja info
Ensto Tallinna tehases läbiviidud projekti käigus tuvastati neli valdkonda, mille tõhustamine annab kõige suurema efekti – protsessi järgimine, planeerimine, seadistusprotsess ja infovahetus. “Kuna selgus, et erinevate vahetuste töötajatel on erinevad töövõtted, siis läbisid kõik tehase 120 töötajat koolituse, et nad järgiksid kokkulepitud protsesse ja oskaksid operatiivselt toodete kvaliteeti hinnata,” rääkis Pomerants. Tootmise planeerimise efektiivsuse tõstmise eesmärgil uuriti süvitsi plastivalu tootmise eripärasid, loodi protsessikaart planeerimisele ning hakati süstemaatilisemalt planeerima ennetavaid hoolduseid. Seejärel optimeeriti seadistusprotsessist tulenevaid praagikulusid. “Lõime praagivähendamist toetava dokumentatsiooni, koolitasime seadistajaid, uuendasime optimeerimisprotsessi ja viisime ellu tehnilisi parendustegevusi. Info liikumise parendamiseks tehti tootmispraagi info tootmisosakonnale operatiivselt kättesaadavaks, uuendati raporteid ja tõlgiti kõik juhendid ka vene keelde,” rääkis Pomerants.
Pomerantsi sõnul võib kokkuvõttes öelda, et tegemist on hea näitega, kuidas saab fookust seades ja protsesse parendades oluliselt mõjutada ettevõtte majandustulemusi. “Kindlasti annab see indu algatada sarnaseid projekte tulevikuski,” uskus Pomerants.
Neljas
tööstusrevolutsioon on kohal. Tehisintellekt ehk AI muudab meie ümber igat
valdkonda. Erand ei ole ka töötlev tööstus, ka siin saame tehisintellekti
kasutada. Aga kuidas alustada?
Tehisintellekt kõige
laiemas mõttes on arvuti kasutamine ülesannete teostamiseks, mis varem tegid
inimesed. Näitena võib tuua pakiroboti, mis asendab kullerit või
taksorakenduse, mis asendab taksodispetšerit.
Probleem
“Tehisintellekt on lahe” ei
ole hea põhjust projektiga alustada. Õiged küsimused on: mis probleemi me
tehisintellektiga lahendame? mis on oodatud tulemus peale tehisintellekti
kasutuselevõtmist? Kindlasti tasub ettevõttes suhelda erinevate valdkondade
inimestega, eesmärk on aru saada, kus on loodavast tehisintellekti lahendusest
kõige rohkem kasu. Võimalik, et loodavast lahendusest saavad kaasa ettevõtte
erinevad osakonnad.
Skoop
Nagu igal projektil, peab
ka tehisintellekti projektil olema ajaplaan, ressursid ja eelarve. Levinud on
arusaam, et tehisintellekti projektide teostamine on kallis. Tegelikult pole
tehisintellekti projekti teostamine kallim kui mõni muu IT arendusprojekt. Lihtsalt
peab arvestama, et Eestis on hetkel vähe tehisintellekti valdkonna eksperte
ning nõudlus nende ekspertide järgi on turul suur.
Meeskond
Rusikareegel on, et iga
tehisintellekti eksperdi kohta peab tiimis olema 3-5 tavalist arendajat.
Kindlasti ei saa hea projektimeeskond koosneda ainult arendajatest, heas tiimis
peavad olema erineva valdkonna inimesed sõltuvalt projekti eesmärgist. Näiteks,
kui tegemist on tootmise efektiivsust suurendava tehisintellekti lahendusega,
siis võiks olla projektitiimis ka mõned tootmistöölised ja tootmisjuht.
Kasutajakogemus
Mida tähtsam on
tehisintellekti tehtud otsus, seda tähtsam on ka läbipaistvus. Taksot tellides
pole tähtis, et rakendus annaks kasutajale teada, et vaba auto leiti
tehisintellekti abil. Samas rakenduse puhul, mis annab meditsiinilisi soovitusi,
on info tehisintellekti kohta kasutajale vajalik. Kasutajakogemuse disaini läbi
on võimalik rakendust ka edasi treenida – pöial üles/alla on levinum moodus
kasutajate tagasiside küsimiseks, et selle põhjal tehisintellekti targemaks teha.Eraldi kasti lingiga konverentsilehele:
Loodav tehisintellekt on
nagu laps, keda tuleb hakata kvaliteetsete andmetega treenima. Kui andmed on
kvaliteetsed ja neid on piisavas koguses, siis on oodata ka head tulemust.
Teine tähtis küsimus on, et kellele need andmed kuuluvad. Kui tegemist on
ettevõtte oma andmetega, siis pole konkurendil võimalik täpselt sama lahendust
järgi teha.
Test
Alustada tasub väikeste
testidega ning esialgu seada sihiks 60-70% täpsus. Kindlasti pole mõtet
alustada 100% täpsuse eesmärgiga. Eesmärgid ja mõõdikud peavad olema paigas
juba enne projekti algust, et oleks võimalik testimise käigus jõuda
arusaamisele, kas vajalik tulemus on saavutatav.
Optimeerimine
Tehisintellekti rakendusse
tagasiside süsteemi sisseehitamise tulemusena on võimalik lahendust ajas
targemaks muuta. Tehisintellekti projektid on oma olemuselt jätkuvad arenevad
projektid ja ettevõte peab tehisintellekti (nagu ka oma inimtöötajat) pidevalt
edasi arendama.
Mikaels Labs on täisteenust pakkuv
tarkvaraarendusettevõte. Oleme eksperdid back-end’i arenduse, mobiili- ja
veebiarenduse, tehisintellekti, masinõppe, kasutajakogemuse ja kvaliteedi
tagamise alal. Meie missioon on aidata inimestel luua intelligentseid
tehnoloogiaid.
Tööstusettevõttele omased juhtimisprobleemid ei ole enamasti seotud tehnoloogia ja seadmetega. Tööstusettevõtte juht põrkab oma suurimate probleemidega kokku inimeste juhtimises, strateegias ja turunduses.
Vabadust liinitöölisele
Tehnoloogiapõhistes
ettevõtetes võetakse tihti ka inimesi masinatena – inimene töötaks nagu programmeeritav CNC-pink. Paraku ei oska paljud
juhid seda “pinki” kasutada. Inimestel on võrreldes
CNC-pingiga oluliselt rohkem parameetreid ja ka “tolerantsid” on suuremad. Arvestada tuleb instinktide, emotsioonide ja vaba tahtega. Töötajatel peab olema võimalus rakendada oma
energiat ja realiseerida ennast näiteks läbi ideede esitamise või kaasa lüües
protsesside kujundamises.
Vastasel juhul hakkavad iseseisvamad töötajad energia ülejääki rakendama vastutöötamiseks.
Tean ettevõtet, kus töötajatelt tulnud ettepaneku abil tõsteti tootmise efektiivsust tükilises arvestuses 2-3 korda. Kui algselt olid selles ettevõttes kõik töölehed paberil, siis tekitas see palju
segadust – töötajad ei teadnud, millise töölehe või joonise alusel tuleb
toodangut väljastada jne.
Töötajad tegid ettepaneku, et igal töökohal võiks olla ekraan, kust on täpselt näha, mida peab koostama. Juhtkonna esimene
reaktsioon oli, et ekraanide paigaldamine on hirmkallis. Üks töötaja tõi seejärel näite, kui palju maksab ekraan
ja arvutas välja, palju lähevad maksma praak ja tööseisakud. Seejärel oli selge, et ekraanide paigaldamine on
tasuv, kuigi juhtkond ise ei oleks seda alguses
teinud.
Inimesed panustavad
tavaliselt kõige
rohkem seal, kus nad tunnevad oma unikaalsust ja tunnetavad, et saavad teha
midagi suurepärast. Tootmine võib
olla liinitöö, kuid selles peab olema võimalik
tekitada mingi vabadus.
Mõistlikud mõõdikud
Üks tootmisettevõtte juht kutsus mind välja öeldes, et ettevõttes on vaja juurde mõõdikuid, mille abil hinnata tulemuslikust.
Kohale minnes selgus, et neil juba on 54 mõõdikut. Juht oli intelligentne inimene ja
suutis neid kõiki ka
jälgida. Küsisin,
mitme mõõdiku alusel antakse töötajatele tagasisidet ja sain üllatuseks
vastuse, et kõikide. Tegin ka töötajatega intervjuud ja selguski, et mõõdikute
liiga suure arvu tõttu oli neil tekkinud juhi ootuste osas täielik segadus.
Mõistagi mõjutas see nende motivatsiooni ja tööviljakust. Läksin ettevõtte juhi
juurde tagasi ja soovitasin tagasisidestada töötajaid ainult 3 mõõdiku
alusel, et tekitada inimestele lihtsamini hoomatav raamistik.
54 mõõdikut kasutada on selgelt liiga palju. Selline probleem tekib aga juhtide soovist omada liigset kontrollida.
Ainult
mõõdikutepõhise tagasiside tõttu saavad töötajad tihti vaid väga lühiajalise
perspektiivi. Juhid ei kipu andma töötajatele pikaajalist vaadet. Pikaajalise vaate puudumine tekitab
töötajates ebakindlust ja kergitab üles pseudoprobleeme. Vaja on luua
raamistik, mis sisaldab nii pikaajalist kui ka lühiajalist vaadet.
Hirm delegeerida
Sageli
esineb tööstusettevõtete juhtidel probleeme delegeerimisega. On loomulik, et inimesed soovivad omada
kontrolli kõikide sõlmede üle. Eriti armastatakse ise teha neid asju, mis
endal hästi välja tulevad. Neid tegevusi on eriti raske teistele delegeerida. Sageli
tuuakse põhjenduseks, et alluvad ei tule toime ja seetõttu ei saa neile midagi delegeerida. Aga nad ei saa kunagi ka hakkama
saada, kui me ei anna neile uusi väljakutseid. Juht ei pea kõiki
asju ise tegema. Juhina on tal lausa kohustus kõik tegevused, mis ei ole vältimatult tema
ülesanded, delegeerida allapoole.
Enesekindluse kasvatamine
Mind kutsuti appi ühte
Eesti tehasesse, kuna üks tootmisjuht olevat natuke nõrk. Temaga tegelemiseks anti mulle
pooleaastane leping. Kahe kuu pärast kutsuti mind välja ja küsiti: mis sa tegid selle inimesega? Mõtlesin, et nüüd on mingi jama lahti, kuid
tuli välja, et olime saavutanud kahe kuuga ilmseid positiivseid muutusi. Mis me
siis olime teinud? Kõigepealt defineerisime tema töömaa – mis on selle tootmisjuhi ülesanded ja
mis mitte. Teiseks võtsin
maha hirmud „mis siis kui …“. See vabastas inimeses nii palju ressurssi, et ta
sai hakata tegema ettepanekuid ja ise otsuseid vastu võtma. Sellele tootmisjuhile tekkis ettevõttes vaid kahe kuuga nii positiivne
kuvand, et taheti teada, mis meetoditega see saavutati. Tegelikult olid need
lihtsad asjad, varem oli selle inimese jaoks liiga palju määramatust. Oluline
on tunda, kuidas tekib inimesel motivatsioon ja mis seda hävitab.
Turu analüüs
Peaaegu kõik ettevõtted on integreeritud globaalsetesse
protsessidesse. Lihtne on töötada neil ettevõtetel, kes on väärtusahelas allpool ja
teevad näiteks allhanget. Vähem suudavad eesti ettevõtted
hakkama saada väärtusahela kõrgematel
astmetel. Sinna meid naljalt ei lastagi, kõrgemale astmele pääsemiseks tuleb valmis olla tõeliseks
sõjategevuseks. Selleks väga
suur hulk tootmisettevõtteid
ei ole valmis. Me ei tunneta konkurentsi maailmamastaabis piisava
adekvaatsusega. Üritame
nuga hammaste vahel sissitegevust teha, kuid tegelikult ei oska me teiste
riikide turgudel käituda, ei tunne erinevate riikide kultuure ja saame seetõttu hulgaliselt eitavaid vastuseid. Meil
on kodutöö tegemata. Ettevõtted
tahavad seda tihti ka ise teha ja ei kuula konsultante.
Meil puudub ka
ambitsioon konkureerida tihedal maailmaturul. Oleme alaväärsuskompleksi küüsis, mis transformeerub sageli passiivsuseks või siis liigseks agressiooniks.
Eesti tootmisettevõtete juhid peaksid valdama turuanalüüsi
meetodeid, et aru saada, kus võiks
üldse olla nende ettevõtte
jaoks turg. Kõikidel põldudel
ei saa korraga tegutseda. Analüüsi tuleb teha sihtturgude kaupa ja vaadata
sealsete tarbijate eelistusi.
Samuti peab teadma,
kuidas organisatsiooni disainida, et ettevõte oleks võimeline väljavalitud turule tootma, kuidas
häälestada protsesse vastavalt sihtturu vajadustele ja kuidas kujundada
toetavaid strateegiaid – näiteks, kas meie väikses
riigis on üldse piisavalt kvalifitseeritud personali.
Tootmise digitaliseerimine on kõige laiemas mõistes protsess, mille abil on tootjatel võimalik mõista oma tootmise ja inimeste potentsiaali. Seejuures on väga oluline aru saada, et digitaliseerimise kasu väljendub üksnes siis, kui kogutud andmestik seotakse ettevõtte igapäeva tegevustesse ja kaasatud on võimalikult suur hulk töötajaid erinevatest üksustest. Seepärast ei saagi vaadata digitaliseerimist kui üht hõbekuuli, mis lahendab kõik probleemid ning tõstab iseenesest tootlikkust, vaid suhtuda sellesse kui protsessi, mis aitab ettevõttel liikuda oma potentsiaali saavutamise suunal.
Millal alustada digitaliseerimisega?
Tihti kohtab tootmisettevõtetes (nii Eestis kui maailmaturul) tõekspidamist, et ettevõte peab oma tootmise jälgimisega alustamiseks olema saavutanud teatud sisemise küpsuse, rakendama juba vähemal või rohkemal määral Lean-tööriistu või olema eemaldanud peamised raiskamise põhjused ning jõudnud arengus tootmise peenhäälestamiseni.
Vastupidiselt mainitud tõekspidamistele, saavutab tihti aga parimaid tulemusi, kui ettevõte digitaliseerib oma tootmisprotsessi jälgimise võimalikult varakult. Seda põhjusel, et tuumprotsesside jälgimine võimaldab hõlpsalt tuvastada tootlikkust piiravad faktorid ning raiskamise põhjused. Samuti annab see objektiivse pildi tootmise “tervisest”, millistele parendustegevustele millises järjekorras keskenduda ning millist mõju viimased rakendades omavad.
Teel tootmisprotsessi digitaliseerimise suunal ei ole seega oluline oodata hetke, mil ettevõte on selleks subjektiivselt hinnates küps, vaid omada valmisolekut kujundada ettevõtte kultuuri viisil, mis väärtustab tootlikkuse tõstmist ning tootmise potentsiaali poole püüdlemist.
Kus peitub raiskamine?
Evoconi kogemus tootmisprotsesside visualiseerimisel ning läbipaistvuse toomisel näitab ikka ja jälle kahe asjaolu kordumist. Ühelt poolt hinnatakse alatihti tootmise kasulikku tööaega paarikümne protsendi ulatuses liiga optimistlikult võrreldes tegelikkusega. Mis aga tähendab, et kuskil protsessides on peidetud raiskamist, millest tootmisinimesed teadlikud ei ole. See ei pruugi olla otseselt seotud isegi tootmisprotsessiga, vaid olla põhjustatud näiteks ebaefektiivsusest mõnes teises protsessis (näiteks materjali logistikas), mille ilmingud aga lõpuks jõuavad ka tootmisprotsessi.
Teisalt on tootmistes veel normiks, et 10-15% tootlikkust on kinni töökorralduslikes aspektides (näiteks tootmise alguse viivitus või venivad pausid ja tootevahetused) ning informatsiooni kättesaadavuses kaasatud osapooltele (näiteks hooldusmeeskonnani info jõudmise kiirus).
Protsesside visualiseerimine lihtsasti arusaadaval viisil ning informatsiooni kättesaadavus reaalajas loob olukorra, kus kõikidel protsessi kaasatud osapooltel on üks ja üheselt mõistetav informatsiooni allikas. Objektiivne ja faktidel põhinev läbipaistvus toob kiiresti esile nii (peidetud) raiskamise allikad kui ka parandab töökorraldust igapäevasel tootmise tõhusamal juhtimisel.
Kuidas kaasata töötajaid?
Tootmisprotsesside digitaliseerimine ei ole pelgalt ka tootmisosakonna pärusmaa. Läbi tootlikkusele orienteeritud kultuuri kujundamise ning läbipaistvuse toomise tuumprotsessidesse luuakse olukord, kus tootmisettevõte on võimeline kaasama tootlikkuse parandamisse töötajaid läbi terve organisatsiooni. Lisaks hooldus-, planeerimis-, müügi- ja logistikaprotsessidele saab andmestikku kasutada muuhulgas ka järgmistes aspektides:
Kommunikatsiooni parandamiseks tootmisala ja kontori poole vahel;
Ohutuse paremaks juhtimiseks;
Kaalutletud investeerimisotsuste tegemiseks juhtkonna poolt.
Kõik need funktsioonid lõikavad kasu informatsioonist, mis vastab tegelikkusele ning on lihtsalt ja arusaadavalt presenteeritud. Ettevõtte kasu saamine tootmisprotsesside digitaliseerimisest eeldab aga toetavat kultuuri läbi erinevate organisatsiooni tasemete ning valmisolekut rakendada selle kasutust igapäevastesse protsessidesse.
Aigar Koov
EVOCON OÜ
Juhatuse liige ja tegevjuht www.evocon.com